Mis on Moore'i seadus ja kuidas see AI-d mõjutab?

Kas te olete kunagi kuulnud Moore'i seadus? See kõlab nagu ulmefilmist, kuid see on kaasaegse tehnoloogia üks olulisemaid kontseptsioone. Lühidalt öeldakse, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub iga kahe aasta järel, mis toob kaasa arvutusvõimsuse eksponentsiaalse kasvu. See seadus on tehnoloogilisi edusamme juhtinud üle 50 aasta ja sellel on olnud sügav mõju tehisintellekti (AI). Kuidas see täpselt töötab ja millised on selle tagajärjed tehisintellektile? Sukeldume Moore'i seaduse maailma ja uurime selle põnevat suhet tehisintellektiga.

Mis viib AI-ni?

Arvuti riistvara jõudluse eksponentsiaalset paranemist viimastel aastakümnetel nimetatakse tavaliselt Moore'i seaduseks. 

Üks tehisintellekti uurimise varajastest edasiviivatest jõududest oli püüdlus luua masinaid, mis suudaksid täita inimese jaoks raskeid või isegi võimatuid ülesandeid, nagu näiteks male or Go. Varasemate arvutite piiratud töötlemisvõimsus tähendas aga seda, et need eesmärgid olid kättesaamatud.

Kuna arvutiriistvara paranes eksponentsiaalse kiirusega, suutsid AI teadlased lõpuks hakata ehitama süsteeme, mis võiksid hakata lähenema inimeste intelligentsuse tasemele. See läbimurre tõi kaasa kiire laienemise masinõpe, AI alamhulk, mis viis paljude edukate rakenduste (nt isejuhtivad autod ja digitaalsed assistendid) väljatöötamiseni.

Moore'i seadust nimetatakse sageli üheks peamiseks põhjuseks, miks tehisintellekt on viimastel aastatel nii kiiresti arenenud. See suundumus tõenäoliselt jätkub, mis toob kaasa veelgi hämmastavamad edusammud AI-tehnoloogias.

Kuidas AI ühiskonda mõjutab?

1965. aasta mais Gordon Moore, üks Fairchild Semiconductori kaasasutajatest ja Intelavaldas artikli pealkirjaga "Rohkemate komponentide ühendamine integraallülitustega“. Selles artiklis ennustas Moore, et transistoride arv antud kiibil kahekordistub ligikaudu iga kahe aasta järel. Seda hakati nimetama Moore'i seaduseks.

Kuigi algselt täheldati seda suundumust ainult pooljuhtide tööstuses, on Moore'i seadus kujutanud endast arvutusvõimsuse eksponentsiaalset paranemist üldiselt. 

Moore'i seadusega kättesaadavaks tehtud pidevalt kasvav töötlemisvõimsus on võimaldanud tehisintellektil viimastel aastatel teha olulisi edusamme, see on tingitud andmenäljastest andmetöötlusnõuetest. sügav õpe süsteemid. Siiski on veel palju väljakutseid, mis tuleb ületada, enne kui tehisintellekt saab oma potentsiaali täielikult ära kasutada.

Mõned usuvad, et Moore'i seadus jõuab lõpuks oma piiridesse, mis toob kaasa tehisintellekti arengu aeglustumise. Teised aga usuvad, et alternatiivsed tehnoloogiad võimaldavad Moore’i seadusel lõputult kehtida. 

Kes on Gordon Moore?

Gordon Moore on Ameerika ärimees ja keemik, kes asutas koos Intel Corporationi Robert Noyce. Moore sündis San Franciscos Californias 3. jaanuaril 1929. Ta omandas bakalaureusekraadi keemias California Ülikool1950. aastal Berkeleys ja Ph.D. aastast keemias ja füüsikas Caltech aastal 1954.

Pärast mõnda aastat Shell Oil Company teadlasena töötamist liitus Moore 1957. aastal Fairchild Semiconductoriga. Fairchildis juhtis ta uute räni pooljuhttoodete, sealhulgas esimese kaubandusliku integraallülituse (IC) väljatöötamist.

1968. aastal lahkusid Moore ja Noyce firmast Fairchild, et asutada Intel Corporation. Inteli tegevjuhina (aastatel 1979–1987) aitas Moore ettevõttel saada üheks maailma juhtivaks mikroprotsessorite ja muude pooljuhttoodete tootjaks. Ta jäi Inteli direktorite nõukogusse kuni 2004. aastani.

Moore'i austatakse laialdaselt tema tehniliste saavutuste ja ärivaistu pärast. Aastal 2000 võeti ta ametisse Riiklik leiutajate kuulsuste galerii. 2002. aastal pälvis ta Charles Stark Draperi auhinna (mida sageli nimetatakse ka Nobeli inseneripreemiaks) ja 2005. aastal andis talle George W. Bushi presidendi vabadusmedali.

Gordon Moore, umbes 1965

Mis on Moore'i seadus?

1965. aastal tegi Inteli kaasasutaja Gordon Moore julge ennustuse. Ta ütles, et transistoride arv kiibil kahekordistub iga kahe aasta tagant. Seda lihtsat tähelepanekut on tehtud üle 50 aasta.

Kuna kiibid on muutunud väiksemaks ja võimsamaks, on need toonud kaasa hämmastava hulga tehnoloogilisi edusamme. Alates personaalarvutitest ja Internetist kuni mobiiltelefonide ja tehisintellektini (AI) on Moore'i seadus meie maailmale sügavat mõju avaldanud.

AI sobib eriti hästi Moore'i seadusega ennustatud arvutusvõimsuse jätkuva eksponentsiaalse kasvu ärakasutamiseks. Selle põhjuseks on asjaolu, et AI nõuab oma algoritmide treenimiseks tohutul hulgal andmeid ja arvutusvõimsust. Kuna kiibid muutuvad üha väiksemaks ja võimsamaks, muutub AI veelgi üldlevinud ja mõjukamaks.

Kuidas mõjutab Moore'i seadus tehisintellekti?

Kuna elektroonilised seadmed muutuvad väiksemaks ja võimsamaks, suureneb tehisintellekti (AI) potentsiaal. Selle põhjuseks on asjaolu, et Inteli kaasasutaja Gordon Moore'i järgi nime saanud Moore'i seadus ütleb, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub ligikaudu iga kahe aasta järel. See omakorda tähendab, et tehisintellekti rakendusi saab sisse ehitada üha väiksematesse seadmetesse, muutes need ligipääsetavamaks ja soodsamaks.

Lisaks, kui seadmed muutuvad võimsamaks, saavad nad kiiremini töödelda rohkem andmeid. See on tehisintellekti jaoks oluline, sest masinõpe – AI tüüp, mis võimaldab arvutitel andmetest õppida – tugineb tõhususe tagamiseks suurtele andmekogumitele. Mida rohkem andmeid peab AI-süsteem töötama, seda paremini suudab see õppida ja ennustusi teha.

Moore'i seadus on viimastel aastakümnetel olnud märkimisväärselt täpne ja pole põhjust arvata, et see ei kehti ka tulevikus. See on hea uudis neile, kes on huvitatud AI kasutamisest reaalsete probleemide lahendamiseks. Kuna AI-tehnoloogia paraneb jätkuvalt eksponentsiaalse kiirusega, võime järgmistel aastatel oodata selle ümberkujundamistehnoloogia veelgi hämmastavamaid rakendusi.

Millist mõju avaldab Moore'i seadus ühiskonnale?

Moore'i seadust on kasutatud pooljuhtide arendamise pikaajalise planeerimise juhtimiseks ja see jääb asjakohaseks isegi siis, kui transistoride arv kasvab jätkuvalt tempos, mis ületab algselt ette nähtud. Moore'i seadusest tulenev jätkuv eksponentsiaalne kasv on viimastel aastakümnetel toonud kaasa märkimisväärseid edusamme arvutusvõimsuse ja ühenduvuse vallas.

Kuna transistoride arv kasvab jätkuvalt, kasvab ka tehisintellekti (AI) rakenduste potentsiaal. AI-algoritmid nõuavad õppimiseks ja prognooside tegemiseks suuri andmemahtusid ja arvutusvõimsust. Transistoride jätkuv miniaturiseerimine võimaldab võimsamaid AI-rakendusi, pakkudes nii vajalikku andmetöötlusvõimsust kui ka füüsilist ruumi tehisintellekti riistvarale, näiteks GPU-dele.

Moore'i seaduse mõju ühiskonnale on olnud sügav. Arvutusvõimsuse eksponentsiaalne suurenemine, mille on võimaldanud üha väiksemad transistorid, on ajendanud majanduskasvu, muutnud terveid tööstusharusid ja parandanud miljardite inimeste elusid üle kogu maailma. Kuna transistoride arv kasvab jätkuvalt, kasvab ka tehisintellekti (AI) rakenduste potentsiaal. Transistoride jätkuv miniaturiseerimine võimaldab võimsamaid AI-rakendusi, pakkudes nii vajalikku andmetöötlusvõimsust kui ka füüsilist ruumi tehisintellekti riistvarale, näiteks GPU-dele. Kuna AI-tehnoloogia areneb jätkuvalt, võime järgmistel aastatel oodata veelgi muutlikumaid muutusi.

Kui kaua Moore'i seadus ajaproovile vastu peab?

Tehnoloogia tulevikku on raske ennustada, kuid Moore'i seadus ei kesta igavesti. Küsimus on selles, kui kaua see ajaproovile vastu peab?

Vastus võib peituda selles, kuidas me Moore'i seadust määratleme. Algselt viitas see kiibil olevate transistoride arvu kahekordistumisele iga kahe aasta järel. Kuid kuna kiibid on muutunud keerukamaks, on määratlus muutunud, et viidata kiibi üldisele jõudlusele, mis paraneb sarnase kiirusega.

Siiani on Moore'i seadus kehtinud üle 50 aasta ja pole põhjust arvata, et see niipea peatub. Siiski on märke, et see võib aeglustuda. Näiteks protsessorite kiirused on viimastel aastatel langenud.

Siiski, isegi kui Moore'i seadus lõpuks lõpeb, on selle mõju tunda veel palju aastaid. See on pool sajandit innovatsiooni ja edusamme juhtinud tehnoloogiatööstuses ning selle pärand kujundab jätkuvalt AI ja muude tipptasemel tehnoloogiate tulevikku.  

On võimatu täpselt teada, kui kaua Moore'i seadus kestab, kuid selle mõju tehnoloogiatööstusele on vaieldamatu.