Türgi teeb tehisintellekti tehnoloogia abil veelgi revolutsiooni kaitsesektoris

Türgi kaitsesektor võtab tehisintellekti (AI) tehnoloogia omaks mitmesuguste uute arendustega. Mitmed riiklikud uudisteagentuurid on üksikasjalikult kirjeldanud tehisintellekti strateegiaid, sealhulgas Turkish Aerospace Industries (TAI) ja selle keskendumist tehisintellektile kõigil oma platvormidel. TAI on Türgi juhtiv õhuplatvormide arendaja.

Vastavalt 2018 aruande, „Türgi poliitilis-sõjaliste otsustajate arusaam ja kaitsetööstuse eliidi arusaam droonidest ning kaitsetööstuse lähenemisviisid droonidele näevad mehitamata sõjalisi süsteeme ja robotsõda kui midagi enamat kui „lihtsalt” sõjalise moderniseerimise portfell, võimalus teha teerajajaks järgmine geopoliitiline läbimurre. 

Aruandes öeldakse edasi, et see "tehnoteaduslik revolutsioon ja järgmine sõjaline paradigma" ei piirdu ainult kaugjuhitavate mehitamata süsteemidega, vaid tulevaste sõdade põhirõhk on tehisintellektil, autonoomial ja täiustatud robotsõjapidamisel. 

TAI arendab praegu autonoomseid süsteeme, pilditöötlussüsteeme, otsuste tugisüsteeme ja suurandmete analüüsi infrastruktuuri ning sellest sai esimene suur kaitseettevõte Türgis, mis asutas eraldi AI-uuringute üksuse. Arendaja on teinud koostööd erinevate akadeemiliste institutsioonidega ja praegu on käimas neli AI projekti. 

Güven Orkun Tanik on TAI tehisintellekti ja masinõppe peadirektor. 

"AI-süsteemide näited on lähitulevikus levinumad," ütles ta USA valitsuse hiljutiste õppuste kohta, mis panevad inimpiloodi AI vastu. "See tehnoloogia, mis aitab kaasa inimvõimetele, pakub võimalusi igas lennunduse ja kaitsetööstuse valdkonnas, alates tootmisprotsessist kuni platvormideni."

Taniku sõnul töötab Türgi sarnaste süsteemide kallal.

"Need süsteemid hõlmavad tehnoloogiaid, millel on erinevad kasutusvaldkonnad, alates ülesannete planeerimisest ja pilootide koolitusest lennusimulatsioonides kuni mõne platvormi automatiseerimiseni kaasamiseks ja ülesanneteks," ütles ta. "Need sillutavad teed autonoomsetele hävitajatele." 

Autonoomne näotuvastus "Kamikaze" droonid

Juunis avaldas üks Türgi uudisteagentuur Adolu teatatud et sõjavägi saaks 500 autonoomset “kamikaze” drooni. See oli esimene kord, kui Türgi kaitsetöövõtja STM tehnoloogia avalikustas. 

Droonidest on erinevaid mudeleid, sealhulgas Togan, Alpagu ja Kargu.

Kargu mudel on varustatud täiustatud masinnägemisvõimaluste ja biomeetrilise näotuvastusega ning seda saab kasutada nii ühe platvormina kui ka rühmitatuna kuni 20 ühikust koosneva sülemina. STM-i tollase teate kohaselt saaksid Türgi relvajõud 12–18 kuu jooksul ära kasutada tehtut ja nende täielikku sülemlemisvõimet. Samuti loodab kaitsetöövõtja siduda Kargu soomustatud maismaasõidukite ja autonoomsete maasüsteemidega. 

Türgi liitlastega on käimas kõnelused tehnoloogia ekspordi üle. 

Kargu droonid on juba paigutatud Süüria piirile sõjalisteks operatsioonideks ja nad on näidanud võimet hävitada terve brigaadi või sõjalaeva. Näotuvastuse abil saavad nad välja tuua ka inimeste sihtmärgid.

2019. aasta PAX aru hoiatas tehisintellektiga juhitud sõjarelvade ja kaitsetöövõtjate negatiivsete mõjude eest. 

50 relvatootjat küsitlenud raporti autor Frank Slijper ütles, et need ettevõtted on libedal teel täieliku tehisintellektiga võidurelvastumise suunas. "Avalikult väidavad relvafirmad, et nad ei tööta kunagi välja relvi, mis suudavad surmava tegevuse korral ilma inimese kontrollita töötada, kuid nad töötavad välja just seda tehnoloogiat ilma kaitsemeetmeteta, mis nõuavad inimest ringis." 

Türgi-Ungari suhted

Türgi ja Ungari pidasid hiljuti ühise Türgi-Ungari tehisintellekti (AI) ja kõrgtehnoloogia konverentsi, mis on kahe riigi autoritaarse käitumise tõttu tõenäoliselt paljude jaoks murettekitav. 

Konverentsil selgus kahe riigi töösuhe tehisintellekti valdkondades, nagu andmete tootmine ning ühisprojektid ja -tooted. 

Türgi tööstus- ja tehnoloogiaministri Mustafa Varanki sõnul saavad meie teadusasutused teha vastastikuseid projektikutseid, et edendada tööd tehistehnoloogiatega. Meil on ELi projektide osas tohutu koostööpotentsiaal. 

Varank rääkis ka sellest, kuidas kaks riiki võiksid potentsiaalselt jagada palju teadmisi ja inimressursse, samuti uut tehisintellekti strateegiat, mida riik kavatseb välja kuulutada. See uus strateegia keskendub ministri sõnul teadusuuringutele, võimete arendamisele, eetikale ja digitaalsele infrastruktuurile. 

Türgi teaduslike ja tehnoloogiliste uuringute nõukogu (TÜBITAK), mis on riigi kõrgeim teadusasutus, on viimase 2,000 aasta jooksul rahastanud ligikaudu 10 tehisintellekti projekti süvaõppe, masinõppe, otsustustoetussüsteemide ja e-kaubanduse valdkonnas. 

Türgist tulevad uued üksikasjad kaitsesektori tehisintellekti kohta jätkavad kogu maailmas aset leidvat mustrit. Kuna üha rohkem riike arendab seda tüüpi programme, toimub maailmas praegu suur võidurelvastumine, mis ei saa piisavat katet ja millel on kahtlemata suuremad tagajärjed kui ühelgi varasemal ülesehitusel.