Keelelõhe ületamine: tõuge Aafrika keelte AI-tööriistade järele

Tänasel tehnoloogiapõhisel ajastul on tehisintellekt (AI) loonud sellised tööriistad nagu ChatGPT tekstisuhtluseks ja häälaktiveeritud teenused, nagu Siri, suurendades inimeste võimeid. Need AI-imed on aga mõeldud peamiselt domineerivate keelte jaoks, nagu inglise, prantsuse ja hispaania keel. Järelikult satuvad miljardid keeleliste erinevuste tõttu tehnoloogiliselt ebasoodsasse olukorda.

Õnneks püüab Aafrika teadlaste meeskond seda digitaalset lõhet ületada. Nende hiljutine uuring ajakirjas Mustrid kirjeldab strateegiaid Aafrika keeltele kohandatud tehisintellekti tööriistade väljatöötamiseks.

Masakhane Research Foundationi tehisintellekti uurija Kathleen Siminyu rõhutab selle ettevõtmise tähtsust. "Kaasamine ja esindatus keeletehnoloogia edenemises ei ole plaaster, mille paned lõppu – see on midagi, mille peale mõtlete juba ette," nendib ta, osutades Aafrika keelte tehisintellekti tööriistade liigsele nappusele.

AI arusaamist inimkeeltest soodustab loomuliku keeletöötlus (NLP), mis võimaldab arvutitel inimese kõnemustreid ja tekstiandmeid dešifreerida ja töödelda. Selle protsessi tõhusus sõltub andmete kättesaadavusest antud keeles. Mida vähem andmeid on saadaval, seda vähem tõhusaks AI tööriist muutub. Arvestades andmete hulka paljudes Aafrika keeltes, seisid teadlased silmitsi ainulaadse väljakutsega.

Aafrika keelte tehisintellekti arendamise neli sammast

Selle lahendamiseks algatasid teadlased Aafrika keelte jaoks mõeldud tööriistade väljatöötamise eest vastutavate peamiste sidusrühmade tunnustamise ja kaasamise protsessi. Sellesse rühma kuulusid sisuloojad, nagu kirjanikud ja toimetajad, infrastruktuuri ehitajad, nagu keeleteadlased, tarkvarainsenerid ja ettevõtjad.

Nende suhtlus andis Aafrika keele tööriistade loomiseks neli peamist teavet:

1. Aafrika oma koloniaalajalooga on keelte sulatusahi. Siin ei ole keel ainult suhtlusvahend; see on olemuslikult seotud kultuuriliste identiteetidega ja mängib keskset rolli sellistes valdkondades nagu haridus, poliitika ja majandus.
2. Aafrika sisu loomist on kiiresti vaja hoogustada. See tähendab Aafrika keelte jaoks kohandatud põhitööriistade, näiteks sõnaraamatute, õigekirjakontrolli tööriistade ja omakeelsete klaviatuuride koostamist. Lisaks kutsutakse üles kõrvaldama takistused ametlike teadete tõlkimisel mitmesse Aafrika keelde.
3. Keeleteaduse ja arvutiteaduse vahelised koostöö on võtmetähtsusega tööriistade loomisel, mis keskenduvad üksikisikule, edendades isiklikku ja kogukondlikku kasvu.
4. Kuigi andmed on nende tööriistade jaoks üliolulised, peaksid nende kogumine, kureerimine ja rakendamine põhinema eetilistel kaalutlustel ja kogukonna lugupidamisel.

Nende leidude olulisust rõhutades märgib Siminyu: "Leiud tõstavad esile ja sõnastavad prioriteedid aja ja rahaliste investeeringute osas."

Uuring ei lõpe siin. Plaanid on laiendada uuringu ulatust, hõlmates rohkem osalejaid, et paremini hinnata tehisintellekti keeletööriistade võimalikku mõju. Lisaks on meeskond pühendunud nendele tööriistadele juurdepääsu takistavate tõkete tuvastamisele ja ületamisele. Nende nägemus on suur hulk keeletööriistu, mis mitte ainult ei lihtsusta suhtlemist, vaid võitlevad ka valeinformatsiooniga. Lisaks võib see ettevõtmine katalüüsida jõupingutusi Aafrika põlisrahvaste keelte säilitamiseks.

Siminyu püüdlus kõlab paljudes: "Mulle meeldiks, kui elaksime maailmas, kus aafriklastel oleks sama hea elukvaliteet ning juurdepääs teabele ja võimalustele kui inglise, prantsuse, mandariini või mõne muu keele valdaja."

See uuring on kahtlemata märkimisväärne samm selles suunas.